Kaks lugu taimede imelikest radadest, mis siin-seal inimeste omadega ristuvad. Melba, Suislepa sohilaps lombi tagant 2011. aastal tehti geenitestiga kindlaks paljude levinud õunasortide sugupuu. Teadmised õunasortide päritolust on tihtipeale üks suur legendidel ja ümberjutustustel põhinev segapundar: allpool mõned lingid näidiseks. Uuring tegi muuseas kindlaks, et kanada sordi “Melba” vanemateks on kuulus ameeriklane McIntosh (seesama, kes […]
Punaste õitega seoses meenuvad esimese hooga pildikesed nõuka-ajast. Viru hotelli külge ehitatud suur tulbikast, kus igal aastal õitsesid Apeldoornid (ja ei midagi muud). Nelgid üheksandal mail Aljoša ees. Muinasjutt “Tulipunane lilleke,” mille pildid on teinud Siima Škop. Natuke hiljem – lill Carmeni juustes, väljakutse toreadoorile. Vennaskonna laul moonidest. Punane ei saa ise sinna midagi parata,
Lumi sulas tänavu vara ja mina teen nägude kontrolli – kes on jätkuvalt rohelised, kes pruuniks kõrbenud või puha õhtale läinud.
Mõne kuu eest üllatas meid Anneli Banner Vabaõhumuuseumist, kutsega tulla kõnelema Kolu kõrtsis aset leidvale Vana Aia Päevale. Võtsin sõnal sabast ning tegin seal väikese ettekande oma aiast (rõhuga muistsetel aegadel); ühtlasi veetsin meeldiva päeva hernesuppi helpides ning teisi esinejaid kuulates. Kogu eeskava võeti videosse üles ning on nähtav selle lingi alt: https://www.youtube.com/live/48Yjmj5PSA4 , seetõttu
Aastal 2008 käisin Eesti Aiaklubiga reisil mööda Soome rannikut Helsingist Haminani.
Merle lohistab oma aias kive ühest kohast teise ja avastab end aeg-ajalt küsimas, mida ta õieti teeb. Või mida teevad need kivid.