Kunstnikud Sirje ja Rait olid juba mõnd aega huvi tundnud, mis asja me siin alaliidus ajame, ning kutsusid meid ühel kenal maikuu päeval külla. Tulla jõudsid Merle, Erki ja Kati.

Septembri alguses jõudsime ka Margiti ja Antsu põnevasse aeda Linnaaluste külas. Aed asub loodusliku metsakasvanud oru nõlval ja nüüdseks on oru serval ka Antsu ehitatud keraamika puupõletusahi, kus viimastel aastatel on aeg-ajalt toimunud ühiseid keraamikapõletusi ehk tule valvamisi. Valmimas on veel üks ahi ja teoks saamas Margiti visioon “Kiln yard´ist”. Aias leidub mõistagi palju erinevaid

2/3 alaliidu asutajaliikmetest ehk Kati ja Merle (pluss Erki) väisasid teisipäeval Helga aeda ja taimepoodi Ääsmäel – Katil kaasas põhjalik soovinimekiri. Mida soovida ei osanud, oli kahetunnine ekskursioon näidisaias, kus Helga (eraelus Ülli-Riina) valgustas oma hoolealuste elukäiku ja iseärasusi. Helga järgib aiaharimise darvinistlikku koolkonda – ei kasta, ei väeta, kes saab hakkama, see saab. Vaatamata

Merle Nõmmel asuv aed on põlvkondade side. See on aed ümber esimese maja, mis selles kandis toona valmis sai. Siin on tasandeid ja kõrgusi kaugest minevikust ning hilisemast ajast, lopsakaid peenraid ja vanu viljapuid. Juured maa sees on justkui mälu enne meid kasvama pandust. Mineviku eest ei pääse! Oma visiooniga aiapidajale on see aga päris

Kati aed on täiesti teistsugune paik – roheline oaas keset linnakära. See aed tekitab kaitstuse tunde, sest kõikidest aiaäärtest koolduvad keskele puud ja põõsad. Istume nagu rohelises pesas, mis on naabrite ja võõraste pilkude eest pea täielikult kaitstud. Maja on ehitanud Lasnamäe veerele Kati vanaisa. Mitu põlvkonda ühele perele kuulunud aias on aegade kihistusi ja

Ühes asutamisistungiga tegid Kati ja Merle esmakordselt tutvust Lembe aiaga. Allpool natuke muljeid.