Sirje ja Raidi vihmamets
Kunstnikud Sirje ja Rait olid juba mõnd aega huvi tundnud, mis asja me siin alaliidus ajame, ning kutsusid meid ühel kenal maikuu päeval külla. Tulla jõudsid Merle, Erki ja Kati.
Aiavisiit
Taim
Kuidas floks minu respekti välja teenis
Tunnistan, et ma pole kunagi olnud eriline floksisõber. Esiteks on ta aeg-ajalt vastikult krellroosa (kasvades samas koos kuldvitsade ja liiliatega, nii et silmadel hakkab valus) ja teiseks lõhnab ta melanhoolselt, nagu koristamata söögilaud peojärgsel hommikul. Aga et floks mu aias juba Vilma ajast olemas oli, olen aja jooksul hakanud nägema tema paremaid loomuomadusi.Kõigepealt ta muidugi
Värv
Roheline
Kui lilled maailma tekkisid, siis olid nad algul rohelised. Edasi arenesid välja kollased, valged ja alles siis kõik ülejäänud värvides õied. Et kõik uus on ammu unustatud vana, siis tunduvad ka 21. sajandi inimesele rohelised õied eriti veetlevad. Neis on justkui kauge kaja muistsest troopikametsast; mälestus igavesest kevadest. Samal ajal pakuvad taas pinget mängud rohelise
Eesti aed
Eesti maastik aias: allikasoo
Üks omapärasemaid aiandusrajoone Tallinnas (ja laiemalt Eestis) asub Mustamäe nõlva all Trummi kvartalis. Nõmme mäest välja voolavad allikad rajavad siin endile vulinal radu läbi aedade – territooriumid pole piiriks. Seda loodusandi kasutab iga aiaomanik fantaasiale vastavalt – kes paisutab tiigiks, kes rajab vesiratta. Siinkandis jalutada on veetlev ja romantiline, kuid kohalike elamise teevad suve algul
Taim
Taimed, kes kõnnivad omapead
Kaks lugu taimede imelikest radadest, mis siin-seal inimeste omadega ristuvad. Melba, Suislepa sohilaps lombi tagant 2011. aastal tehti geenitestiga kindlaks paljude levinud õunasortide sugupuu. Teadmised õunasortide päritolust on tihtipeale üks suur legendidel ja ümberjutustustel põhinev segapundar: allpool mõned lingid näidiseks. Uuring tegi muuseas kindlaks, et kanada sordi “Melba” vanemateks on kuulus ameeriklane McIntosh (seesama, kes
Värv
Punane
Punaste õitega seoses meenuvad esimese hooga pildikesed nõuka-ajast. Viru hotelli külge ehitatud suur tulbikast, kus igal aastal õitsesid Apeldoornid (ja ei midagi muud). Nelgid üheksandal mail Aljoša ees. Muinasjutt “Tulipunane lilleke,” mille pildid on teinud Siima Škop. Natuke hiljem – lill Carmeni juustes, väljakutse toreadoorile. Vennaskonna laul moonidest. Punane ei saa ise sinna midagi parata,
Taim
Igihaljad taimed – kevadine rivistus
Lumi sulas tänavu vara ja mina teen nägude kontrolli – kes on jätkuvalt rohelised, kes pruuniks kõrbenud või puha õhtale läinud.
Aia lugu
Vana aia päeval Vabaõhumuuseumis
Mõne kuu eest üllatas meid Anneli Banner Vabaõhumuuseumist, kutsega tulla kõnelema Kolu kõrtsis aset leidvale Vana Aia Päevale. Võtsin sõnal sabast ning tegin seal väikese ettekande oma aiast (rõhuga muistsetel aegadel); ühtlasi veetsin meeldiva päeva hernesuppi helpides ning teisi esinejaid kuulates. Kogu eeskava võeti videosse üles ning on nähtav selle lingi alt: https://www.youtube.com/live/48Yjmj5PSA4 , seetõttu
Laiast maailmast
Katariina merepark, Kotka
Seoses kividega meenus üks vana aiakülastus, mis oma kivirohkusega eriti silma paistis. Aastal 2008 käisin Eesti Aiaklubiga reisil mööda Soome rannikut Helsingist Haminani. Kotka linnas, kus aiaturistide nr 1 sihtkoht on Sapokka park, sai minu lemmikuks hoopis noorem Katariina merepark endise naftasadama territooriumil.
Mõte
Mida kivid teevad
Merle lohistab oma aias kive ühest kohast teise ja avastab end aeg-ajalt küsimas, mida ta õieti teeb. Või mida teevad need kivid.