Tunnistan, et ma pole kunagi olnud eriline floksisõber. Esiteks on ta aeg-ajalt vastikult krellroosa (kasvades samas koos kuldvitsade ja liiliatega, nii et silmadel hakkab valus) ja teiseks lõhnab ta melanhoolselt, nagu koristamata söögilaud peojärgsel hommikul. Aga et floks mu aias juba Vilma ajast olemas oli, olen aja jooksul hakanud nägema tema paremaid loomuomadusi.Kõigepealt ta muidugi