2/3 alaliidu asutajaliikmetest ehk Kati ja Merle (pluss Erki) väisasid teisipäeval Helga aeda ja taimepoodi Ääsmäel – Katil kaasas põhjalik soovinimekiri. Mida soovida ei osanud, oli kahetunnine ekskursioon näidisaias, kus Helga (eraelus Ülli-Riina) valgustas oma hoolealuste elukäiku ja iseärasusi.
Helga järgib aiaharimise darvinistlikku koolkonda – ei kasta, ei väeta, kes saab hakkama, see saab. Vaatamata sellele peidab ta suur aed loendamatul hulgal haruldasi eksemplare, mõned neist lausa lõunapoolsema kliima taimed. Helga armastab võimsakasvulisi püsililli ja kõrrelisi, ja eriti armastab ta rohelisi õisi – olgu siis elulõng või siilkübar. Ning pea kõik tema taimed on Suured Isiksused. Aga radikaalsema poole pealt tunnistab ta, et tema lemmikkombinatsioon on kurekellad koos naadiõitega… kui see ei ole punk, siis mis on?
Nähtu oli ka veenvaks argumendiks sügislehtede mahajätmise poolt- need olid varjuaeda moodustanud tummise huumusekihi ega olnud kuhugi tuulega minema lennanud.
Kati nimekiri sisaldas paari sellist tegelast, keda tuli spetsiaalselt peenrast välja kaevata, ning ka neid, kelle järele peame minema kunagi edaspidi. Merle soetatud taimede hulka kuulub kohapeal hübriidiseerunud kaukaasia ämmatar (scabiosa caucasica), keda Helga – kavalalt muiates – lubas enda nimega kutsuda. Kodus tuli värskelt omandatud männasmailastele ruumi tegemiseks kõigepealt süüria tuliürt teise kohta kolida. Paxistima canbyi kolm istikut läksid eksperimendi korras kõik natuke erinevatesse tingimustesse. Vinav lumeroos kui eeldatavalt vintske tegelane peab hakkama saama tammejuurte peal. Kugarpea ja raudrohi mahtusid (peale umbrohu väljarookimist) täitsa lahedasti peenrasse ära.
Oleksin väga rõõmus, kui Helga ise oma kogemustest siin blogis kirjutaks – esiotsa ütles ta, ei et ole väga kirjamees… aga ma pole veel lootust maha matnud!
