Eesti maastik aias: allikasoo

Üks omapärasemaid aiandusrajoone Tallinnas (ja laiemalt Eestis) asub Mustamäe nõlva all Trummi kvartalis.

Nõmme mäest välja voolavad allikad rajavad siin endile vulinal radu läbi aedade – territooriumid pole piiriks. Seda loodusandi kasutab iga aiaomanik fantaasiale vastavalt – kes paisutab tiigiks, kes rajab vesiratta. Siinkandis jalutada on veetlev ja romantiline, kuid kohalike elamise teevad suve algul keeruliseks sääsed. Ühes neist aedadest külaliseks olnuna sain ka pureda – ja mitte vähe! Natukese romantika nimel võib ju leppida paari (või paarisaja) sääsehammustusega?

Prii vesi ja leebe kaldaalune kliima teevad võimalikuks lopsaka lodumetsataimestiku – sõnajalad kosuvad suureks, metspipar katab vabad pinnad ja kevaditi kohtab sinililli.

Kaks selle piirkonna aedadest on avalikkusele ligipääsetavad – Glehni rahula park ja Nõmme Spordikeskuse õu. Viimases jätkub Rõõmuallika vett nii basseinidesse kui tiigile, millest talviti saab uisuväli. Kunagisest veemängust koskede ja eelsoojendusbasseinidega kirjutab Leho Lõhmus siin pikemalt. Puude otsas seiklusrajal turnides on võimalik imetleda roheluse vohamist mitmes vormis, ning trossiga üle tiigi vuhisedes teha korralikku Tarzani häält. Aia autorit pole ma suutnud tuvastada – kui keegi teab, oleksin info eest tänulik!

Glehni rahula park, mis nõuka-ajal lagunes ja metsistus, taastati 2005 (projekt Ülle Grišakov ja Triin Järve). Siin on rohkesti ojasid ja kanaleid, sildu ja sammalt, looklevaid radasid ning jaapani aia hõngu mu arvates rohkem kui Kadriorus ongi.

Teised soisema iseloomuga haljasalad, näiteks Lepistiku park ja Löwenruh’ park Mustamäel, paistavad samuti silma sellega, et vesi on siin loomulik osa maastikust – selle paigalhoidmisega ei pea inimene vaeva nägema. Nõnda tundubki mulle, et mina siin üleval mäe otsas oma aeda veekogu niipea ei raja.

Inspiratsiooniks lisan veel rea pilte Ilmatsalu kalatiikide juurest Tartu lähedalt, ka ühelt kenalt märjapoolselt maalapilt, kus loodus tasapisi rajatisi üle võtab, kraavides õitsevad võhumõõgad, linnuvaatlustorni jalamil laiutab humal ning hea õnne korral võib kuulda rästas-roolinnu väga kummalist laulu.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top