Merle peab oma aednikukarjääri oluliseks peatükiks suurt Oudolfi-vaimustuse perioodi.
“Sel hetkel, kui Rootsis tööreisil olles endalegi ootamatult, suvalises väikelinnas, Piet Oudolfi loomingu otsa koperdasin, oli neti vahendusel juba natuke eelteadmisi olemas – aga päriselus kohtumine kujunes siiski vapustavaks. Hiljem tulin samasse kohta juba ettekavatsetult, valides erinevaid aastaaegu – esmakohtumine leidis aset juunis, kui õitseb suur sinine metssalveide jõgi, teine käik augustis, kui pargis on mahedate soojade toonide tippaeg.”
Oudolfi käekirja iseloomustavad inspiratsiooni otsimine looduslikelt rohumaadelt, suured taimegrupid, hoolikalt valitud värvid ning vastupidavad ja pika õitsemisajaga taimed. Püsikute ja kõrreliste möllu tasakaalustavad ringikujulised pügatud pöökpuuhekid. Sibullilledest märkasin rohtlaliiliaid, kollaseid ja lillasid tulpe ning suures koguses hiidlauke. Põhiliseks hooldusvõtteks on niitmine veebruarikuus – kogu niidetud taimmaterjal jääb peenardele väetiseks. Pargist leiab põhjaliku infomaterjali istutusplaanide ja taimenimekirjadega. Kolm viimast pilti on teistest Enköpingi kesklinna parkidest, mille autoriteks kohalikud tegijad.
Pingback: Algused I: Merle – Aias Istujate Alaliit